F.Tuglas "Vabadus ja surm"

1. Analüüsi novelli pealkirja seost sisuga.
Rannus tundis, et talle on tehtud vanglakaristusega ülekohut ning otsustab põgeneda. Vabaduse lähenedes kasvas järjest soov ning himu selle järgi. Samas kasvas ka väsimus, näljatunne ning hirm vahele jääda. Kuid ta ei saanud kunagi lõplikult vabaks – Rannus oli põgenemisest liiga kurnatud ja räsitud ning elu viimastel sekunditel oli ta päris hullunud. Pärast pikaajalist trellide saagimist murdis Rannus lõpuks vabadusse ning märganud kerjust, kel oli käes leib, sööstis otsemaid kerjuse juurde ning võttis leiva. Kulutades oma viimase jõuraasu leiva varastamisele, langes Rannus järsust pingutusest surnult maha.
2. Kirjelda, mida nägi Rannus viirastustes.
Ta nägi mälestusi oma vargustest - kuidas ta varastas lambaid, kuidas tal laadal sõrmed maha raiuti, kuna teda peeti alatuks taskuvargaks ja seda, kuidas ta varastas hobuse.
3. Arutle selle üle, kas Rannus jõudis tegelikult vabaduseni?
Alguses ei näinud Rannus surmas vabadust, ta tahtis vaid füüsiliselt vabaks saada. Siiski vabadus ei tulnud talle kergelt. Ta tundis põgenemise käigus hirmu. Samuti tohutut nälga, mille kõige tõttu oli ta nii kurnatud, et nägi viirastusi ja oli täiesti jõuetu. Vabadus aga lähemale ei tulnud. Seejärel hakkas Rannus mõtlema surmale ja hakkas vaikselt vabadusest loobuma. Lõpuks kui ta kurnatusest hinge heitis, oli see ilmselt talle parim lahendus. Seega ta tegelikult jõudis vabadusse.
4. Kirjelda Rannuse põgenemise miljööd.
Ta jõudis pika põgenemiskäigu lõpuks pimedasse ja kõledasse keldrisse ning tema viimaseks takistuseks vabaduse eest olid raudtrellid. Temast mõne meetri kaugusel magas vangivalvur ning eemal nägi Rannus vabadust - keldri seina ülaosas oli avaus, mille kaudu oli Rannusel võimalik näha inimesi kõndimas ja oma elu elamas. Sellel hetkel oli Rannuse ainukeseks elu eesmärgiks pääseda nende inimeste keskele ning selleks hakkas ta raudtrelle viilima. Ta nägi nende kallal vaeva mitu päeva, kuni lõpuks vabanes...